Kalevipoeg - Kolmas lugu

100

105

110

115

120

125

130

135

140

145

150

155

160

165

170

175

180

185

190

195

200

205

210

215

220

225

230

235

240

245

250

255

260

265

270

275

280

285

290

295

300

305

310

315

320

325

330

335

340

345

350

355

360

365

370

375

380

385

390

395

400

405

410

415

420

425

430

435

440

445

450

455

460

465

470

475

480

485

490

495

500

505

510

515

520

525

530

535

540

545

550

555

560

565

570

575

580

585

590

595

600

605

610

615

620

625

630

635

640

645

650

655

660

665

670

675

680

685

690

695

700

705

710

715

720

725

730

735

740

745

750

755

760

765

770

775

780

785

790

795

800

805

810

815

820

825

830

835

840

845

850

KOLMAS LUGU

Põualise pääva paistel

Istus mere kalda ääres

Kalevide noorem poega,

Vaatas laente lustimängi,

Vetevoode veeremista

Kerge tuule keeritusel.

Äkiliste ähvardelles

Puistas musta pilve põuest

Tuulehoogu tuiskamaie,

Pani laened paisumaie,

Kohisedes kerkimaie.

Äike sõitis raudasillal

Vaskeratusil vankriga,

Tuiskas tulda tulle'essa,

Sädemeida sõitenessa;

Pikker-taati põruteles

Kärinada käidanessa,

Viskas välku väledaste.

Kurjad vaimud kohkunessa

Kuulsid karistaja heale,

Põgenesid Pikse pakku

Laia mere laenetesse;

Hüüdes: "Äike, haisutele!

Pikker, pista nina p-!"

Hüppasivad kõrgelt kaldalt

Kukerpalli mere põhja,

Vahtus vetevoodiessa.

Kalevide poega kargas

Nende jälgil laenetesse,

Langes kotka kiirusela

Kurjalaiste kaela peale;

Püüdis neid kui vähke urkast

Kauni kaelakoti täie.

Mere pinda tõusenessa

Ujus kangelase poega

Tüki kalda ligemale,

Paiskas kotist kurjalaisi

Võimsal viskel kalda peale

Pikse raudavitsa alla,

Kus neid puruks kolgitie,

Hundi roaks hukatie.

__________

Kalevide vennikesed

Läinud kodunt kolmekeste

Lustil metsa luusimaie,

Eit oli jäänud üksinessa

Koju kirstu kaitsejaks,

Varakambri varjajaks,

Taalderi-toale tugiksa.

Eit pani paja tulele,

Keetis rooga poegadele,

Kohendas tulda korrale,

Kaitses tulekibemeida,

Et ei leeke peaseks lakke,

Kirg ei lennaks katuksele.

Nii on sõlgirinna seadus,

Leekuningana kohus.

Kalevide noored pojad

Läinud metsa luusimaie,

Linnu jälgesi ajama,

Karu jälgi otsimaie,

Põdra jälgi püüdemaie,

Metsahärga vaatamaie,

Metsakriimu kiusamaie.

Karu oli kaeras käinud,

Mesipuiel võõrsis olnud,

Põdra nähtud põllu ääres,

Hunta hulges karjamaale,

Raatmaal rohkest rebasida,

Jäätmaal palju jänesida.

Oli neil kolm koerukesta;

Üks oli Irmi, teine Armi,

Kolmas murdja Mustukene.

Pojad olid metsapaksus

Koerte jälgil karu leidnud,

Mesikäpa männikusta.

Kiskus Irmi, katkes Armi,

Murdis maha Mustukene;

Koerad said karu kättele.

Noorem venda, poisikene,

Köitis karu üle õla

Jalgupidi rippumaie;

Tahtis kanda koduje

Liha söögiks, nahka katteks.

Pojad läksid põllu peale,

Läksid laanest lagedale;

Seal tuli vasta sarviline,

Vana põder vennikene.

Koerad põdra kiskumaie,

Sarvilista surmamaie;

Kiskus Irmi, katkes Armi,

Murdis maha Mustukene;

Koerad said põdra kättele.

Noorem venda, poisikene,

Viskas põdra üle piha

Karu kõrva rippumaie;

Tahtis kanda koduje,

Liha söögiks, nahka katteks.

Pojad läksid kuusikusse

Metsahärga püüdemaie;

Palus olid metsapulli

Koerte jälgil mehed leidnud.

Kiskus Irmi, katkes Armi,

Murdis maha Mustukene;

Koerad said härja kättele.

Noorem venda, poisikene,

Sidus härja sarvipidi

Üle õla rippumaie;

Tahtis viia koduje,

Liha söögiks, nahka katteks.

Kalevide kanged pojad,

Läksid lustil laane poole,

Põõsastikku paksuessa;

Seal tulihulka huntisida,

Kari kõrvekutsikuida.

Koerad hunta kiskumaie,

Metsalisi murdemaie.

Kiskus Irmi, katkes Armi,

Murdis maha Mustukene;

Tapsivad tosina-kaupa.

Noorem venda, poisikene,

Hakkas hunta nülgimaie,

Nülgis tosinada neli,

Hakkas viiet nülgimaie:

Vennad koju kippumaie.

Noorem venda võttis nahad,

Viskas kimpus üle küüru

Karu selga katte'eksa;

Tahtis kanda koduje.

Pojad käisid metsa teeda,

Penikoorma palu teeda;

Seal tuli vasta seltsikene,

Kaunis kari rebasida.

Koerad rebasi kiskuma.

Kiskus Irmi, katkes Armi,

Murdis maha Mustukene;

Tapsivad tosina-kaupa,

Surmasivad sadandala.

Noorem venda, poisikene,

Rebasida nülgimaie;

Nülgis tosinada neli,

Hakkas viiet nülgimaie:

Vennad aga koju kippuma.

Noorem venda võttis nahad,

Viskas kimpus üle küüru

Põdra selga paunaksa.

Kalevide kanged pojad

Kõndisivad metsa teeda,

Penikoorma palu teeda;

Juhtus kari jänesida

Neile vasta nurme peale.

Koerad jänesi kiskuma,

Murdma haaviku-emandaid.

Kiskus Irmi, katkes Armi,

Murdis maha Mustukene;

Tapsid tosinate kaupa,

Surmasivad sadandala.

Noorem venda, poisikene,

Jänesida nülgimaie,

Nülgis tosinada neli,

Hakkas viiet nülgimaie:

Vennad kippusid koduje.

Noorem venda võttis nahad,

Viskas kimpus üle küüru

Härja selga sadulaksa.

Siis aga vennad kolmekeste

Koju poole kõndimaie.

__________

Oh sa kaval kosilane,

Pettelikku peiukene!

Kust sa teadsid seie tulla?

Kust sa mõistsid üle kalju,

Üle laia laenetela,

Oskasid üle orude,

Märkasid üle mägede

Teeda taalderi talusse,

Rada penningi peresse?

Küll sa kaval kosilane,

Pettelikku peiukene,

Sestap tundsid seie tulla

Kargades üle kaljude,

Lennates üle laenete!

Sestap teadsid seie saada,

Oskasid üle orude,

Märkasid üle mägede

Seie Kalevi koduje,

Seie penningi peresse,

Vana taalderi taluda:

Hõbenupp oli õuessani,

Kaks oli varakamberila,

Kolm oli aida katuksela,

Viis oli vainu väravila,

Kuus oli karjakoppelila.

Sestap peigu leidis teeda,

Sestap petis oskas tulla

Kalevi lese kodaje,

Kui ei kotka poegi kodu,

Kõvernokke ei pesassa

Eite olnud kaitsemassa.

Soome tuuslar, tuuletarka!

Küll sa sala sobitusel,

Petisnõude pidamistel

Pääda rohkest' raskendasid:

Kuida leske kiusamaie?

Küll sa valv'sid varjulisel

Kalda kalju rünka taga:

Kuida Kalevide talus

Asju korda kohendati.

Küll sa, kaval kosilane,

Pettelikku peiukene,

Ootsid osavamat aega,

Sündsamada silmapilku,

Kalevide kallist leske

Kurjal kombel kimbutada,

Nõdra naista võrgutada.

Lootsik seisis luurimaies,

Paati kalju varjul peidus.

Sina petis ise paadis

Vara, hilja valvamaies.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Istus paadis parajalta,

Kui olid pojad kodunt läinud

Lustil metsa luusimaie.

Tuuletarka tundanesse,

Kuida eite kaitsemata,

Vägeva käe varjamata

Üksipäine koju jäänud,

Kus ei abi olnud ood'ta,

Lastest toetust ei loota.

Kodunt läinud kotkapojad,

Kaugel lennand kaarnakesed

Võind ei eide kisendusi,

Hädas appi hüüdemisi,

Kiuste küüsil kiljatusi

Mitte kõrvul kuuldanessa.

Tuuslar mõtles, tuuletarka:

Nüüdap vara varga volil!

Tuba jäetud toeta,

Hoone seinad katukseta

Iga tuule tuisatusel,

Vetevoode veeretusel.

Pesast lennud kõvernokad,

Kõvernokad, raudaküüned,

Nüüdap voli varga väela,

Võimus võttevala käela.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Tõukas paati kalju tagant

Lootsikuda lagedale;

Seadis mõlad sõudemaie,

Aerud paati ajamaie,

Laenesida lõhkumaie,

Pani purjed paisumaie,

Tuule puhkel tõmbamaie.

Lootsik kõikus laente pinnal

Vete kiigel veeretelles,

Kiikus kõigul ranna poole,

Kalevide talu poole.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Ajas paadi kalda ääre

Kalevide kopli alla,

Peitis paati varjupaika

Kalevi kalmu ligidale,

Kargas ise kergel sammul

Kaljulise kalda peale,

Kus ta vargateede jälgil,

Röövelkäigi radadele

Muru varjul roomaskülle,

Kivi taga kükakülle

Nii kui kassi lindu püüdes

Toa ligemale liuges.

Sala roomas Soome tuuslar

Kalevi talu väravasse,

Kargas lipsti! kanna peale,

Virgult jala varvastele,

Sammus julgest' üle õue,

Astus ukse esikusse;

Silmas korra üle sanga,

Enne kui tormas tubaje.

Leske istus leeaugul,

Kulpi segas leemepada;

Ehmatanud eidekene

Saand ei aega vasta panna.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Võttis leske väekaupa

Varga kaisu kammitsasse,

Ajas kiskjad kulliküüned

Valusaste eide vöössa,

Tahtis leske lootsikusse,

Varga saaki paati viia.

Ehk küll Linda, karske leske,

Tugevaste vasta tõrkus,

Röövelile rusikada,

Kiusajale küüsi näitas,

Hammastesta abi püüdis:

Siiski vaus vaese võimus,

Rauges lese närtsind rammu

Varga väe volila,

Sortsi sõnade sidela,

Miska rammu raugastelles,

Miska kangust kütkendelles

Lese võimu vangi võttis.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Oli rikas sortsisõnul,

Osav sõnu seadanessa:

Oskas sada salasõnu,

Teise saja tarku sõnu,

Kolmandama kangemaida

Kangusele kosutuseks,

Rammusele rohkenduseks,

Võimusele vägevuseks.

Teadis tuhat teisi sõnu,

Salasõnu rammu raugeks,

Võimustuse väsinduseks,

Tugevuse tülpimiseks:

Miska rammu kammitsasse,

Võimu vangipaelu pani.

Linda, vaese lesekese,

Kisenduse kiljatused,

Hädas appi hüüdemised

Tuiskasivad tuuletiivul,

Langesivad laenetesse,

Roidusivad rägastikku,

Vausid metsa varjudesse,

Kustusivad kaljudesse:

Aga appi hüüdemista

Poegile ei kõrva puutund.

Linda palus ainekeelil,

Palus peastmist tuuslarilta,

Palus appi metsalisi,

Appi häida inimesi,

Palus appi võõrikuida

Varjajaida vaimusida,

Palus appi kaasa kuju,

Appi hüva jumalaida,

Ohkas aga Uku poole,

Vanaisa varju poole!

Soome tuuslar, tuuletarka,

Salasõna sõlmil rikas,

Toppis kinni kõrvakuulmed,

Et ei lese härdad palved,

Hädakisa kiljatused

Meelt ei hakkaks eksitama.

Jumalate valval heldus,

Võimsamate vägev voli,

Kangemate käte kaitsus

Kuulid Linda kutsumista,

Lese leina-ohkamista,

Ainekeelil hüüdemisi.

Vanataadi tallitusel

Pidi abi pilve'esta,

Tulu tuulest tulemaie.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Oli sammud varga saagil

Iru mäele sirutanud.

Tahtis mäelta teeda võtta

Otsekohe mere poole,

Kus tal paati ootamaies.

Äike astus äkiliste

Ähvardelles röövli teele,

Pikker põrutas pilvesta!

Raskel sammul raudasillal

Sõitis Vanaisa vanker,

Tuiskas tulda tugevaste.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Langes minestuse kätte,

Varjusurma alla vangi.

Välk oli võtnud keha võimu,

Tundmust hoopis tuimendanud:

Seks ta langes surnu sarna

Mäele maha muru peale.

Varjuandejate vägi,

Taevaliste kindel tugi

Peastsid Kalevide lese,

Kulli küüsist linnukese.

Lendev-kiirusega loodi

Kalevide karske leske

Kõrgeks kaljukivi-pakuks,

Kivisambaks Iru mäele.

Elu paelukesed peasid

Lahti pikast leinapiinast,

Laiast mure lepikusta,

Kurvastuse kuusikusta.

Ega saanud lese sängi

Soome tuuslar solkimaie,

Soome tuuslar, tuuletarka,

Ärkas tüki aja pärast

Raske minestuse paelust,

Varjusurma vangistusest.

Selitelles silmasida,

Laugusida laiendelles,

Vaatas tema ümberringi,

Kas ehk kuskil jälgi näha,

Kuhu leske Linda läinud,

Kodukanake kadunud.

Aga lesk jäi leidemata,

Tedre tütar teademata,

Kaljuks moondud kodukana,

Linda, Kalevide leske,

Võite täna tunnistada,

Selgelt oma silmil näha.

Iru mäe peal istub leske,

Tedre munast hautud tütar,

Istub Linda maantee ligi,

Kuida linnaskäijad teadvad,

Ehk küll selle põlve lastel,

Tänapäivisil tuimusel

Linda nimi meelest läinud.

Rahvas kutsub kivipakku

Enamiste I r u ä m m a k s.

Esimest kord linnas käijad

Peavad vana seadust mööda

Iru ämma teretama,

Austades ämma pähä

Poisid kübara panema.

Ehk küll kivipakukesel

Elu nähtavalt ei leita,

Ega paigast liikumista,

Siiski vanarahva sõudel,

Targemate teadusela

Mõnda kuuldu külvatie,

Mõnda sõnum sahatie:

Kuida kivipaku rüppes

Salavõim peab siginema,

Imevägi idanema.

Kes on ämma mäe kaldalt

Õhtul orgu veeretanud,

Leiab teisel hommikula

Teda jälle vanas paigas

Seisma, kus ta enne seisnud.

Sellepärast, pojukene,

Mine ämma austama,

Tedre tütart teretama!

Pane kübar ämma pähä,

Hakka eide kaelast kinni:

Sest ei tõuse sulle süüda,

Laiemaida laitusida!

__________

Kalevi pojad kolmekeste

Kõndisivad lustikäiki,

Mööda rõõmuradasida,

Käisid mööda la