|
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
55
60
65
70
75
80
85
90
95
100
105
110
115
120
125
130
135
140
145
150
155
160
165
170
175
180
185
190
195
200
205
210
215
220
225
230
235
240
245
250
255
260
265
270
275
280
285
290
295
300
305
310
315
|
SISSEJUHATUSEKS
Lehvi muiste mälestusi, Kalevide kuulutusi Kalmu künkast kerkimaie, Udu-aurust paisumaie, Hämarikust ärkamaie, Kanarpikust kasvamaie, Samblasoosta suitsemaie! Kussa varjud vaikusela, Pikad piinad peitusela, Kurnatused kaane alla Põrmu põues põõnutavad, Uku hõlmas uinutavad, Maarja rüppessa magavad. Päike neid ei paistemaie, Kägu kuldne kukkumaie, Pesilindu pettemaie Enam pease mätta alla. Kuu aga kumab kõrge'elta, Täht'de silmad taeva sõrvast Valgust varju-valvajale, Kuma kuju kudujale; Kes neid rahurüüdidesse, Varjuvaipa mähkinesse Koolja koja katavada, Magajaida matavada. Tuleb hoogult tuule tuhing, Kostab kaugelt laente kohin: Toogu tulles tervisida, Kuulutagu kallimaida Unustuse uinund asju, Mõttest läinud mälestusi, Mis ehk ehavalgel välgub, Videviku viiul vilgub, Kaste kergil keeritelles, Udu hõlmal hüpeldelles: Kuhu vaimu-äbarikud Hämarasse ärgutanud, Sagarasse seltsitanud, Parves eha palistusel Ööde viiul õilmekarva Mälestusi mängitavad, Kuldast kuulu keerutavad. Vaata mängi, vennikene, Näe sa keerdu, neitsikene, Nõua sõudeid, sõbrakene, Sõna sõudeid laulikule! Mis kui koidul kiirutelles, Pääva piiril pilutatud Usin unenägu kaub; Lõukene lõõritelles, Künnilindu lõksatelles, Kulla kägu kukutelles Öö ja õnned metsa viib. Kiirest kauvad meie päävad, Tuhatnelja elu tunnid Ruttes Kalmu küngastele, Lendes rahulepikusse, Kolletava koolja sängi. Kaduval ei kodupaika, Rändajal ei rahurünka Põrmu-põlvesta pärida. Tuule tuhing tuiskas vile Laane ladvil laulemaie, Piki puida puhumaie, Mööda metsi mõuramaie; Sundis suvel sõudevaida Lehekesi lehvimaie, Käskis kaske kahiseda, Haava lehti argelikult Varga küüsil vabiseda, Röövli kohkel kabiseda. Õhtul helid, õrnad healed, Panid parmu põrisema, Pihulase pirisema, Verevenna virisema, Sitika sirisemaie. Liblik üksi, lustilindu, Tallab tuulta salamahti. Kõigis kuuleb targa kõrva, Mõisteliku õrna meele Lustilugu, leinanuttu, Kiusatuse kiljatusi, Kuuleb kõigis muiste kõne, Märkab muiste mõistatusi, Salasõna sõlmitusi. Rõõm ja mure kaksikvennad, Kaksiklapsed loomuskojas, Kõnnivad käsi käessa, Rändavad sammu sammussa; Ü k s neid isa sünnitanud, Ema ü k s neid imetanud, Ü h e s kätkis kiigutanud. Ehapuna kena palgeid Pilverünkad palistavad, Palistavad kullakarva, Silitavad siidinarma: Poeg! kas tunned pilve põues Sala peitelikku sisu? Pikse välgud, müristused, Rõhutavad raheterad, Lume paksud puistatused, Äikese ähvardused Magasivad pilve rüppes, Petteliku põue peidus. Kas sa tunned kulmu-kastet Langevada laugu-vetta? Rõõmu silmapilgu ilu, Viletsuse õhtu vilu Silmapisar sigitamas, Kulmu-kaste kosutamas. Kergib süda kõrgemale, Murrab mure meelekesta: Varmalt veereb silmavesi, Kiirest kukub kulmu-kaste Tõst- ja langmist tähändama. Laulik, luues lugusida, Veerevaida värssisida: Võtab pihu võlsi-vallast, Tüki teise tõsi-talust, Kolmandama kuulu-külast, Laenab lisa meele-laekast, Mõtte-mõisa magasista; Näitab kuju kulla nägu, Kõne kaunis tõe karva, Tõe karva, tarka arvu: Siis on laulik osav looja, Laitemata sõnaseadja. Kuulin Mardust kiljatama, Laane nurgas nuttemaie, Metsa kaisus kaebamaie. Mis ta kisa kihutanud, Nutuhealta ärgatanud, Kaebamista kasvatanud, Ohkamista oimutanud? Mardus leinab langu verda, Langu verda, häda härda, Piinatuse pisaraida, Kurnatuse kustutusi: Mis on taevas tarretanud, Pilveid pilul palistanud. Ohtu-kate katab kaugelt, Mure-vaipa matab musta, Peidab pilve pimedasse Lauliku pääva terada. Vaimu varjud udupilves, Kaste hõlma kergitusel, Argel sammul astunessa Näitvad verist võitlemista, Mässamiste mõõga mängi, Tapja tapperi tantsisi, Sõa-aegse surma suitsu, Näljapõlve närtsimisi, Katku kurnatuse jälgi, Toovad kurbe teadusida, Ohtupäivist ohkamisi, Piinatuste pisaraida. Isamaa ilu hoieldes, Võõraste vasta võideldes Varisesid vaprad vallad, Kolletasid kihelkonnad Muiste põlve mulla alla; Nende piina pigistused, Nende vaeva väsimused, Muiste kallid mälestused Kostku meile kustumata. Taevas, vanataadi talus, Taaralaiste targas seltsis Istusivad kanged mehed, Võõrsil vahvad võidumehed Tulepaistel pajatelles Ennemuistest ilmumisi; Kalevipoeg, kangelane, Kuulus meesi kuninglikku, Istus nende keske'ela, Kuulas käsipõsakülle Laulikute lugusida, Kandlelööja kiitusida: Miska tema tegusida, Jumedaida juhtusida, Ilmas ilmund imedusi, Tugevaida toimetusi, Mis ta elupõlves teinud, Enne surma sobitanud Mahajäänud jälgi mööda, Järeljäänud riisme rajal Tulepaistel pajatati, Kullakeelil kuulutati. Küll saan sõnu seadlemaie, Kuldalõnga kedramaie, Hõbeheideid korutama, Vaskevärtnaid veeretama, Kui hakkan kuuldu kuduma, Nägusida näitamaie, Tegusida tunnistama, Lugusida lahutama. Vaata! laanes puie peidus, Puie peidus, põõsa varjus, Lepa leina-hõlma alla, Kurbtuskase katte alla Seisab seitse kalmuküngast Seitse sammeldanud sängi, Seitse küngast, sõrvad lagund Kel ei kasva kohendajat, Sõbralikku seadejada, Valval silmil vahtisida, Õrnal armul kaitsejaida. Üks on sängi häda ohtu, Teine sängi orjakütkes, Kolmas sängi sõakurnas, Neljas sängi näljapiinas, Viies sängi viletspõlves, Kuues sängi katkusurmas, Seitsmes Tautsi tappe-sängi. See'p see Eesti muiste põli Enne Vene valitsuse Armutiiva kaitsemista. Juhtud õnne juhatusel, Hallijate healitsusel, Mardus' kutsu meelitusel Sina seitsme künka juure, Sammeldanud sängidele: Istuta, poeg! isa iluks, Isa iluks põõsakese, Ema iluks õnnelille, Orjavitsa õele iluks, Vislapuuda venna iluks, Toominga tuttava õnneks; Tipi taimed targal kombel, Pista juured mulla põue, Sibli hästi sügavale, Et nad kaunist' kasvamaie, Õigel ajal õitsemaie Läheksid rüngaste rõõmuks, Uinusängidele iluks, Murupinnale tugeksa, Magajate mälestuseks. Mis seal uinub muru hõlmas, Vaikses põrmu rüppes puhkab? Muru hõlma, mulla rüppe, Põrmu põue peitevale Maeti meie mälestused, Muiste põlve pärandused, Muiste õnne õilmekesed, Muiste sõna sünnitused, Muiste laulu lunastused. Aja emalikus kaisus Varjab unustuse vaipa, Katab kavaluse kuube, Sõgedate sõna-sõba! Mis seal katkud kooletanud, Piinapihid pigistanud, Möllav mõõka magatanud, Surmasängi suigutanud, Udu hõlma uinutanud. Ükskord, kui ma noor veel olin, Noor veel olin, norkus seisin, Kergel jalal karjas käisin, Vainul kurni veeretasin, Külakiigel õõtsutasin, Uinusin ma une ikkes, Öötseliste tulepaistel Põõsa varjul puhkamaie, Jaanilinna ligidale. Vaat! mis imelikud ilud, Kogemata kuldsed kujud Ärkasivad unenäuksa Suikuvale silma ette, Vaimu vaate-väravile. Vaprad mehed, vanad targad, Lustilised laululoojad, Kulla kandle kõlksutajad, Kenad kähärpääga piigad Kargasivad kesköö pidul Kalmukünkilt kõpsatelles Uduvarjus hüppamaie; Astusivad argsel sammul, Argsel sammul, kergel kannul Libisedes ligemale, Tähändasid salatähtil, Pilgutasid silmapilul: Uinuta meid magamaie! Uinuge, unustud loomad, Puhkage, kolletand kujud! Uinuge kuldasta unda, Kunni teid paremal pääval Kenama hommiku koitu Taara toas äratab uuest. Noored mehed, mehina pojad, Viru- ja Järvamaa võsud, Harju armsamad õed, Pärnu paremad piigad, Lääne lähämad langud, Kuulge, oh kuulge mu kõnet! Kaugema päävade kujud, Varema aegade varjud, Endine õnne ja ilu, Muistene kurbtus ja mure, Muistene kuldane kõne, Muistene lauliku lugu Meelta mulle mõlgutamas, Palgesida paisutamas. Kuulge juttusi jumedaid, Kalevide kuulutusi, Alevide avaldusi, Olevide ilmutusi, Sulevide sünnitusi! Mis mull' puistand pihlakasta, Tulnud teised toomingasta, Taara tamme tüvikusta, Vanast sõlmitud sõnasta, Vanast juurdunud jutusta, Vanemuinese vöösta, Juta hiukse-salgusta. Mis sealt riismeid riisusin, Jälgilt kokku koristasin Laululõngaksa kedrasin, Lõuendiksa lõksutasin, Kalevi kangaksa kudusin. |